Riia Laki- ja Värvitehas alustas tegutsemist 1898. aastal aadressil Daugavgrīvas 63/65, kus tehas ka praegu asub.
1798. aastal asutab juudi rahvusest ettevõtja Leopold Cassella Maini-äärses Frankfurtis keemiatoodete (värvide, ravimite, kosmeetika) tootmisfirma Leopold Cassella & Co.
Insener-keemik Mārtiņš Kalniņš lõpetab Jena ülikooli (Saksamaal) ning omandab kogemusi juhtivates Saksamaa keemiaettevõtetes.
1921. aastal asutab Mārtiņš Kalniņš oma ettevõtte Ķīmiskā fabrika Mārtiņš Kalniņš ning alustab pulbervärvide, hiljem ka õlivärvide ja emailide tootmist. Lisaks värvide tootmisele algab ka pesuvahendite (sealhulgas laialt tuntud Nitra), puhastusvahendite ja rasvaeemaldajate tootmine.
Tehases luuakse teaduslaboratoorium, mis uurib rajatiste kaitset, metallide kaitset korrosiooni eest, puitu, rõivaste hooldust ja puhastamist.
Aastatel 1930–1937 peab Mārtiņš Kalniņš läbirääkimisi firmaga Leopold Cassella & Co. ruumide ja sisseseade omandamise üle.
27. novembril 1937. aastal sõlmitakse ostu-müügi leping ettevõttega Leopold Cassella & Co. Ķīmiskā fabrika Mārtiņš Kalniņš kolib uutesse ruumidesse. Tehas rekonstrueeritakse. Tehase võimsus kasvab, toodangu sortiment laieneb. Mehhaniseeritakse eraldi tootmisprotsessid.
Tehas annab tööd ligi 100 töölisele.
Saksamaal saadud kogemustele tuginedes kasutab M. Kalniņš kaasaegseid reklaamilahendusi
Nõukogude ajal võtab riik vabriku enda omandisse. Vabriku nimeks saab Nitra keemiavabrik.
Vabriku direktoriks määratakse Mārtiņš Kalniņš. Sellelt ametikohalt vabastatakse ta 1941. aasta aprillis, arreteeritakse ja saadetakse välja.
Vabrik toodab pulbrilisi muldvärve, õlivärve, mineraalpigmente, puidu antiseptikut ja populaarset pesupulbrit Nitra.
Saksa okupatsiooni ajal on vabriku nimi Chemische Werke Nitra.
Tootmine väheneb. Toodetakse kaltsineeritud ja kaustilist soodat, pesuvahendeid.
Osa tootmisvahendeid demonteeritakse ja valmistatakse ette Saksamaale saatmiseks.
Pärast sõda ja nõukogude võimu taastamist jätkab vabrik värvide tootmist.
Ettevõte läheb kohaliku tööstuse ministeeriumi valdusse.
Taastatakse jahvatamise ja keemiliste värvide tsehhide seadmed. Vabrik toodab mineraalseid ja orgaanilisi pigmente, värve, liimvärvipulbrit.
Töötajate arv on 80–100.
1951. aastal läheb vabrik NSV Liidu keemiatööstuse ministeeriumi alluvusse ning saab nimeks Riia Laki- ja Värvitehas (RLVT). Algab tehase rekonstrueerimine ja oluline laiendamine. Ettevõttest saab oma tööstusharus üks suurimaid kogu riigis. Toodete valik on lai: alküüdemailid, põllumajandusmasinate ja seadmete kruntvärvid, polüester- ja uralküüdemailid, elektroforees-kruntvärv masinatehastele, alküüd- ja polüesterlakid, tsinkoksiidi valge pulber, kattumisvastane email laevaehitus- ja remonditehaste tarbeks jm.
1964. aastal alustab tööd pilootvarustusega Kesklaboratoorium.
Aastatel 1965–1991 omandavad tehase toodangut nii Läti kui ka teiste nõukogude vabariikide tarbijad. Nende hulgas on NSV Liidu suurimad autotehased Gorkis, Iževskis ja Moskvas, põllumajandusmasinate tehased, Minski ja Lvovi televiisoritehased, Riia raadiotehas, mööblivabrikud, muusikariistade vabrik, laevaehitus- ja laevaremonditehased.
Uute toodete väljatöötamisel teeb RLVT aktiivselt koostööd mitme Moskva ja Leningradi teadusinstituudiga.
Alates 1992. aastast läheb RLVT Läti jurisdiktsiooni alla, katkestades kõik alluvussidemed endise NSV Liidu keemiatööstuse ministeeriumi ja instituutidega. Tehase nimeks saab Valsts Rīgas laku un krāsu rūpnīca.
Aastatel 1995–1996 tehas erastatakse. Sel perioodil on tehase nimi Privatizējamā Rīgas laku un krāsu rūpnīca.
23. veebruaril 1996. aastal registreeritakse ettevõte SIA Rīgas laku un krāsu rūpnīca nime all ning sellest saab eraettevõte. Üks omanikest on Mārtiņš Kalniņš – vanema Mārtiņš Kalniņši poeg. Ettevõte jätkab eelneva toodangu tootmist ning töötab järgmistel aastatel välja ja juurutab tootmisse üle 50 uue toote.
Tänapäeval on Riia Laki- ja Värvitehas lakkide ja värvide tootmise poolest Baltimaades esikohal.
Lakkide ja värvide toonimise süsteem võimaldab klientidel valida rohkem kui 6000 värvitooni seast.
Igal aastal toimub moderniseerimine ja seadmete uuendamine, mis lubab tagada värvide ja lakkide vastavust kindlatele ja pidevalt kasvavatele nõudmistele.
Daugavgrīvas iela 63/65, Rīga, LV-1007
Reģistrācijas Nr.: 40003284444
PVN Nr.: LV40003284444
Banka: A/S Swedbank
Konts: LV23HABA0019308047593
Bankas kods: HABALV22
